Muust ma praegu ei viitsi rääkida.
Käed valusad ja karmpis.
i need you now
Muust ma praegu ei viitsi rääkida.
Käed valusad ja karmpis.
Now it's taken over me.
Tere.
Võtsin kätte end jälle.Kirjutan midagi mis kohutavalt südamel ikka veel on. See draama mis mu elus just toimunud. Koolis toimunud. See minu Eva, Riinu ja kes teab võibolla ka rohkema vahel, on mu nii masendusse pannud. Nii tühjaks pumbanud. Ma ei tea kuidas või miks ma vastu pean. Ma ei suuda nende inimestega ühes koolis olla, veel hullem, ühes klassis. Natuke, et teid kurssi viia mis toimub...
minu lause facebookis :
See peale tekkis mul talle küsimus:
kuidas ma endast mööda räägin või mis teeb mind sinusuguseks? Mida ma olen sulle nagu otseselt teinud? Sa tuled ja räägid kõigest ja kõigist Evaga taga.
Toon näiteks paar asja:
Kehalise tund. Tüdrukud riietavad. Juliat ei ole kohal. Küsimus: '' kus on julia?''
Eva vastus: '' rase''
nali missugune vmis?
näide 2 :
Käsitöö tund. Tüdrukud teevad kleiti. Eva valis just Kelli oma, see keda ta vihkab, see kes on minu üks parimatest sõbrannadest. Eva lause : '' lõikaks mööda, teeks koledaks.''
Rebecca tuleb juurde... Eva küsib õpetajalt kas see peabki nii suur jääma. Õpetaja vastas, et need pesus tõmbavad kokku. Rebecca see peale : '' Aga kelli ongi suuremat kasvu ju'', Eva lisab:'' Jaa, teeks lõhiku ja paar auku ka kõhu juurde''
Teate ka kui võltsid te olete? Kui palju piina te tegelikult teistele toote? Oma idiootsustega..
kool on õppimiseks. Kool peaks olema koht kus on hea õppida, teine kodu pmst. No, ja minu jaoks on koht, kus ma ei saa õppida, sest mõnel on tunnis vaja häälitseda, kõike kommenteerida ja vinguda. Lisaks vabandus : '' AGA ME OLEME JU PRAKTILINE KLASS''
teate, fuck you all with that sentence. FUCK YOU . FUCK YOU. Te ei tea kuidas ma teie pärast kooli vihkan. Ma lihtsalt ei tahagi sinna tulla just see pärast et teil on koguaeg ütlemist, mis mu imeilusa päeva ka ära rikuks. Ma loodan, et saan teist pea lahti. Pealegi, see, et me praktilised oleme, ei tähenda, et me ei pea õppima?! idioodid olete või mis teil viga on?! Kas on vaja iga fucking IGA fucking tund mängida numbrimängu?! Või kui keegi klassi ees laulab, teha mingeid mõnitavaid lolle häälitsusi. Ma loodan, et te tõesti oma elus läbi kukute. Te pole elu näinudki, kui teile kõik nii palju nalja pakub. Kui teid häirib, et mõni avalikult oma armastust avaldab. No tõsiselt?! ARE FUCKING SERIOUS?!
Need on lihstalt tunded mu klassi kohta. Nii närvi ajab.Maha matab kõik mu positiivsed mõtted. Lisaks sellele, nad pole ju ainsad. Kõik muutuvad. Ka mina. Mina omast arust olen paremuse poole muutunud, sest ma tõesti pingutan, et hakkama saada. Läbi murda kõikidest hirmudest mis tekkisid minu minevikus...
Mu minevik...
Isa peksis mind kui olin kahe aastane. Mu kasuvanaisa kasutas mind seksuaalselt ära. Ma ei saanud inimesi usaldada, sest pidevalt mulle valetati. Ma nägin pidevalt kuidas mu ema haiget sai tänu oma uuele mehele. Ta pettis teda. Ta mängis maha meie rahad. Me elasime vahest vaesuses. Ma elasin vaesuses. Valus. Mis lõpuks viis enesevigastamisele. Mul on endiselt veel järgi pisikesed haavad kätel. Ja alati haavad südames. Alati need mälestused. Alati kartus inimeste usalduse vastu. Ma kardan. Kuid ma võtan kõik riskid. Kõik hirmud ja vallutan nad. Ma olen valmis rohkemaks kui te teate. Te ei kujuta ettegi mis mõtetega ma tegelikult iga päev kooli tulen, millistega seal olen, millistega koju lähen. Millistega olen kodus.
Palun lõpetage see draama. Tahan puhata. Tahan olla lõpuks õnnelik...
Tahan kooli nagu on Allanil ja Merilinil. Õpetajad on normaalsed. Oma taseme kohased. Õpetavad. Õpilased ei kakle. Pole sellist draamat nagu on mul. Palunpalunpalun. ma niii tahan ära Saku gümnaasiumist. Tahan ära Tallinnast. Palunpalunpalun.
Ma ei suuda enam...
enne kui see mind täielikult maha murrab...
hoidke end, ja kaitske end selliste võltside eest. Kaitske end ja neid keda armastate...
kunagi ei või teada missugune inimene teie ellu võib tulla, nii, et nende võlts teid maha murrab...
Võtsin kätte end jälle.Kirjutan midagi mis kohutavalt südamel ikka veel on. See draama mis mu elus just toimunud. Koolis toimunud. See minu Eva, Riinu ja kes teab võibolla ka rohkema vahel, on mu nii masendusse pannud. Nii tühjaks pumbanud. Ma ei tea kuidas või miks ma vastu pean. Ma ei suuda nende inimestega ühes koolis olla, veel hullem, ühes klassis. Natuke, et teid kurssi viia mis toimub...
minu lause facebookis :
Arusaadav on see, et te pole ülesaanud oma mingitest tujudest. Et teil on ikka veel vajadus taga rääkida ja muud jama ajada. Saage aru, te olete juba peaaegu, et 17. Käituge vastavalt. Saage üle ja ärge rääkige taga või ärge pöörake nii suurt tähelepanu, mida teised teevad. + Kahju, et te arvate mõne suhtest nii, et oma armastust väljendada ei tohi. Ärge siis imestage, kui te endale kedagi ei leia.Sain Riinult vastuseks midagi taolist et : reaalsusest ikka mööda ei räägiks, või, et endasugusest ikka ei räägiks.
See peale tekkis mul talle küsimus:
kuidas ma endast mööda räägin või mis teeb mind sinusuguseks? Mida ma olen sulle nagu otseselt teinud? Sa tuled ja räägid kõigest ja kõigist Evaga taga.
Toon näiteks paar asja:
Kehalise tund. Tüdrukud riietavad. Juliat ei ole kohal. Küsimus: '' kus on julia?''
Eva vastus: '' rase''
nali missugune vmis?
näide 2 :
Käsitöö tund. Tüdrukud teevad kleiti. Eva valis just Kelli oma, see keda ta vihkab, see kes on minu üks parimatest sõbrannadest. Eva lause : '' lõikaks mööda, teeks koledaks.''
Rebecca tuleb juurde... Eva küsib õpetajalt kas see peabki nii suur jääma. Õpetaja vastas, et need pesus tõmbavad kokku. Rebecca see peale : '' Aga kelli ongi suuremat kasvu ju'', Eva lisab:'' Jaa, teeks lõhiku ja paar auku ka kõhu juurde''
Teate ka kui võltsid te olete? Kui palju piina te tegelikult teistele toote? Oma idiootsustega..
kool on õppimiseks. Kool peaks olema koht kus on hea õppida, teine kodu pmst. No, ja minu jaoks on koht, kus ma ei saa õppida, sest mõnel on tunnis vaja häälitseda, kõike kommenteerida ja vinguda. Lisaks vabandus : '' AGA ME OLEME JU PRAKTILINE KLASS''
teate, fuck you all with that sentence. FUCK YOU . FUCK YOU. Te ei tea kuidas ma teie pärast kooli vihkan. Ma lihtsalt ei tahagi sinna tulla just see pärast et teil on koguaeg ütlemist, mis mu imeilusa päeva ka ära rikuks. Ma loodan, et saan teist pea lahti. Pealegi, see, et me praktilised oleme, ei tähenda, et me ei pea õppima?! idioodid olete või mis teil viga on?! Kas on vaja iga fucking IGA fucking tund mängida numbrimängu?! Või kui keegi klassi ees laulab, teha mingeid mõnitavaid lolle häälitsusi. Ma loodan, et te tõesti oma elus läbi kukute. Te pole elu näinudki, kui teile kõik nii palju nalja pakub. Kui teid häirib, et mõni avalikult oma armastust avaldab. No tõsiselt?! ARE FUCKING SERIOUS?!
Need on lihstalt tunded mu klassi kohta. Nii närvi ajab.Maha matab kõik mu positiivsed mõtted. Lisaks sellele, nad pole ju ainsad. Kõik muutuvad. Ka mina. Mina omast arust olen paremuse poole muutunud, sest ma tõesti pingutan, et hakkama saada. Läbi murda kõikidest hirmudest mis tekkisid minu minevikus...
Mu minevik...
Isa peksis mind kui olin kahe aastane. Mu kasuvanaisa kasutas mind seksuaalselt ära. Ma ei saanud inimesi usaldada, sest pidevalt mulle valetati. Ma nägin pidevalt kuidas mu ema haiget sai tänu oma uuele mehele. Ta pettis teda. Ta mängis maha meie rahad. Me elasime vahest vaesuses. Ma elasin vaesuses. Valus. Mis lõpuks viis enesevigastamisele. Mul on endiselt veel järgi pisikesed haavad kätel. Ja alati haavad südames. Alati need mälestused. Alati kartus inimeste usalduse vastu. Ma kardan. Kuid ma võtan kõik riskid. Kõik hirmud ja vallutan nad. Ma olen valmis rohkemaks kui te teate. Te ei kujuta ettegi mis mõtetega ma tegelikult iga päev kooli tulen, millistega seal olen, millistega koju lähen. Millistega olen kodus.
Palun lõpetage see draama. Tahan puhata. Tahan olla lõpuks õnnelik...
Tahan kooli nagu on Allanil ja Merilinil. Õpetajad on normaalsed. Oma taseme kohased. Õpetavad. Õpilased ei kakle. Pole sellist draamat nagu on mul. Palunpalunpalun. ma niii tahan ära Saku gümnaasiumist. Tahan ära Tallinnast. Palunpalunpalun.
Ma ei suuda enam...
enne kui see mind täielikult maha murrab...
hoidke end, ja kaitske end selliste võltside eest. Kaitske end ja neid keda armastate...
kunagi ei või teada missugune inimene teie ellu võib tulla, nii, et nende võlts teid maha murrab...
my calling at night
Hellow
Mõni minut tagasi läksid mu ema ja vend ära, et lennuki peale minna (:
Nüüd siis nädal aega enda eest seista. Rawr. Olen valmis!
Eriti lahe oleks tegelikult siis, kui Allan oleks siin. Siis oleks paljuuuuu põnevam ja parem. (:
Mida huvitavat veel? Mm, ma magasin mingi tund aega, sest mul oli räme uni ja meeletult igav. Allan mängis ka WoWi.
Mu tunded on praegu niii tulvil täis armastust, samas meeletut kurbust. Tahaks nautida rämedalt neid jõule parimate sõpradega. Kuid kool võtab kogu mu jaksu. Mul on meeletult esinemisi. Vahest soovin, et mul ei oleks nii hea hääl kui mulle räägitud on. Aga samas jälle... See on midagi erilist ju. Või mis?
Kuulan praegu snow patrol - just say yes . Ning see laul tekitab minus mingi, imelikud tunded. Sellised, soojad. Silme ette tulevad pildid noortest kes mängivad lumes ja lõbutsevad- on õnnelikud. Lõpetavad päeva sooja kamina ees juues mõnusalt teed või kakaod. Paarikesed on koos, tüdrukud poiste süles, kõik on õnnelikud ja kõik argipäeva mured neid ei puuduta.
Või siis teine kujutluspild, mis oleks, et see õnnelik mänglev rahvahulk oleks: Mina, Allan, Merilin, Triin ja kindlasti veel rahvast. Allan hüppab mu peale ja lükkab mu lumme ja annab mulle musi. Me mängiks kõik koos lumega, naeraks ja lõbutseks lihtsalt. Muresid ei ole.Pärast läheks koju ja siis jooks sooja teed, mina kaisutaks Allaniga ja kõik vaataksime näiteks telekat (: oeh.
Jah, nii palju on soove. Minu hingesoove. Minu mõtted on tavaliselt ikka selle õnne peal. Ma olen tegelikult nii kaua olnud õnnetu. Õnnelik olen just siis kui minu elus on need õiged inimesed (: ... Seega praegu olen ikka tegelikult väga õnnelik (:
Aga... jaa...
Võib olla tasub teile minu minevikust rääkida? Saate teada minu hirmud? Saate teada minu tausta,miks ma milline olen? Öelge mulle.
olge tublid.
K.
Mõni minut tagasi läksid mu ema ja vend ära, et lennuki peale minna (:
Nüüd siis nädal aega enda eest seista. Rawr. Olen valmis!
Eriti lahe oleks tegelikult siis, kui Allan oleks siin. Siis oleks paljuuuuu põnevam ja parem. (:
Mida huvitavat veel? Mm, ma magasin mingi tund aega, sest mul oli räme uni ja meeletult igav. Allan mängis ka WoWi.
Mu tunded on praegu niii tulvil täis armastust, samas meeletut kurbust. Tahaks nautida rämedalt neid jõule parimate sõpradega. Kuid kool võtab kogu mu jaksu. Mul on meeletult esinemisi. Vahest soovin, et mul ei oleks nii hea hääl kui mulle räägitud on. Aga samas jälle... See on midagi erilist ju. Või mis?
Kuulan praegu snow patrol - just say yes . Ning see laul tekitab minus mingi, imelikud tunded. Sellised, soojad. Silme ette tulevad pildid noortest kes mängivad lumes ja lõbutsevad- on õnnelikud. Lõpetavad päeva sooja kamina ees juues mõnusalt teed või kakaod. Paarikesed on koos, tüdrukud poiste süles, kõik on õnnelikud ja kõik argipäeva mured neid ei puuduta.
Või siis teine kujutluspild, mis oleks, et see õnnelik mänglev rahvahulk oleks: Mina, Allan, Merilin, Triin ja kindlasti veel rahvast. Allan hüppab mu peale ja lükkab mu lumme ja annab mulle musi. Me mängiks kõik koos lumega, naeraks ja lõbutseks lihtsalt. Muresid ei ole.Pärast läheks koju ja siis jooks sooja teed, mina kaisutaks Allaniga ja kõik vaataksime näiteks telekat (: oeh.
Jah, nii palju on soove. Minu hingesoove. Minu mõtted on tavaliselt ikka selle õnne peal. Ma olen tegelikult nii kaua olnud õnnetu. Õnnelik olen just siis kui minu elus on need õiged inimesed (: ... Seega praegu olen ikka tegelikult väga õnnelik (:
Aga... jaa...
Võib olla tasub teile minu minevikust rääkida? Saate teada minu hirmud? Saate teada minu tausta,miks ma milline olen? Öelge mulle.
olge tublid.
K.
oli mis oli
Hommikust kõigile.
Tänast päeva alustasin sellega, et vend äratas mu ülesse ja ütles, et hakkame piparkoogimaja tegema. Praegu on sellest küll 2 tundi möödas ja maja pole kuskil. Ikka juhtub. Praegu sätime asju selleks valmis. Vend peseb käsi. Mina mõtlen, et tahaks meeletult vaheaega. Tahaks minna juba Tartu ja näha Allanit...
Eile õhtul Ta palus, et helistaksin talle. Meeletult armas, et Ta nii palub. Mul on tõesti tunne, et poiss on muutunud, paremuse poole (:
Eile õhtul Ta palus, et helistaksin talle. Meeletult armas, et Ta nii palub. Mul on tõesti tunne, et poiss on muutunud, paremuse poole (:
Rääkisime kuskil 20 minutit, sest mõlemad olime hullemalt väsinud. Ma peaaegu, et magasin. Esiteks seepärast, et ma olin sellest nädalast rampväsinud ja teiseks see, et ta hääl rahustab mind, tekitab turvalisuse tunde. Ja ma hakkasin peaaaegu, et nutma... ta rääkis nii armsalt ja ma tõesti igatsesin temale kaissu ja tema külje alla pugeda, talle musisi teha ja teda kallistada ja ta käsi silitada.
Varsti ju kinkide üleandmise aeg ka. Ma ei tea mida talle kinkida, kuid küll ma välja mõtlen. Alati tuleb midagi andekat mulle pähe. Üks osa kingist, well... see pole enam materjaalne (; ...
Merilinile on üks osa kingist olemas, natuke veel juurde osta siis on supper!
+ kinke on vaja osta oma perele ja Allani vanematele ja vanaemale ka (; isegi Matule (;
Jõulud on nii armsad minu jaoks. Selline hea aeg. Isa toob täna kuuse ka (:
Kusjuures, olen avastanud enda jaoks uusi häid sõpru (; Kes enne võisid olla nö. vaenlased... jeah... :/ juhtub. Peaasi, et nüüd korras on. Jah, ma juba aiman, kes ennast puudutanu tundis ;) Kerli, jah sina! Sina oled minu jaoks kui uus sõber. Meil oli küll vaenu, oi kui palju. Mina ei meeldinud sulle, sina mulle ka mitte. Allani pärast. Ma ju võitlen selle eest keda armastan. Sama sinu puhul (: kuid nüüdseks on asjad muutnud ja me saame väga hästi läbi. (;
Oeh, homme lähevad ema ja vend Egiptusesse. Siis on nädal aega õega kodus olla. :D Jaa, ja täna pean meeletult õppima ja tööd peaks ka tegema. Tellimusi veel ehete puhul on. :D + kooli õpilasfirma. lol. Tahaks täiega juba jõululaupäeva! :) see mõnus tunne kui kinke saad jagada ja mõnus muusika käib ja siis aastavahetus * ohkab* Musiga!!!!!!
Olge positiivsed, õhtul kirjutan midagi huvitavat juurde tänasest (:
K
everything happens for a reason
Heips.
mapole kirjutanud jälle mõnda aega, sest kui aus olla, pole mul ei viitsimist ega ka ideid.
no, olgu. kirjutan miskit mis mu elus mõnda aega on toimunud.
Alustame siis...
Algatuseks see, et mu pere elu hakkab lõpuks paika minema, kuid see tähendab ka seda, et minu selga kasvab rohkem vastutust kui varem. On see hea või halb, ei tea. Kolime ära praegusest kohast kas Tallinna või Sakku kuskile keskele. Ma pigem eelistaks Sakut, sest praegu mul siin kool pooleli, paar paremat head sõpra ja ka kõik on tuttav ja hea. Tallinn on liiga... enesekeskne linn.
Kõige esimene variant oleks muidugi Tartu. Seal on ju enamuse mu sõpradest, seal on parimad koolid, seal on Merilin ja mis kõige tähtsam- Seal on Allan.
Olen mõelnud, et vaatamata sellele, mis kõik meil minevikus on olnud( ja uskuge mind, see on olnud minu jaoks väga karm, kuid ma olen tugev) oleme püsima jäänud ja võibolla isegi midagi reaalsemat loonud. Ma ei kujutaks tegelikult enam elu ilma temata ette. See on liiga ebareaalne. Aga ma olen suurepäraselt õnnelik, et me koos oleme. + tal on kõige hämmastavam pere üldse! Seega Allaniga kaasas minu jaoks on veel hämmastavad inimesed minu ellu.
Tean, et neil oli algul minu kohta eelarvamusi, kõigil on. Kuid need muutuvad aja jooksul. Inimesed muutuvad olles teiste inimestega. Seega, loodan, et praeguseks on minust jäänud vaid head muljed. :) Sest ma armastan Allanit alati ja igavesti. :)
Nii, nüüd ma räägin veidike koolist.
Ma ei salli seda karvavõrdki. Olgu ma tunnistan,mulle meeldib tõesti õppida ja teada saada midagi, mis on mu eluks vajalik. Ja näiteks kirjandus on minu jaoks väga huvitavaks saanud. Kuid on asju mida annab Saku Gümnaasiumis soovida. Näiteks klassikaaslased. Kulla noored neiud. Näiteks Eva ja Riin. Ma tean, et teil on suurem komme kõiki taga rääkida, kes teile ei meeldi, näiteks mina, Julia, Anni ja Kelli. Võibolla on mõned ohvrid veel. Mul on teist siiralt kahju, et te arvate endast igast asju. Te ei meeldi mulle ja oleks aeg taibata, et me oleme 10ndas klassis mitte 8ndas. Seega, teie käitumine inglise keele tunnis oli häbistav. Aga noh, see teie enda asi. Ja Kelli kleit jätke ka rahule, nagu ta teile enam midagi teinud oleks. Kasvage suureks ometi. Kõik ei käi ümber teie. Ja te tõesti ei meeldi kõigile. Eriti loll on see, et te räägite minu nina all Juliast või Kellist taga, teades, et ma nendega suhtlen. Puhta idiootsus. Teadke, et mul on üli suva kui te seda nüüd loete. Ja mul on üli suva kui te naerate. Ma avaldan oma arvamust ja teadke, et minul teie vastu mingi austus on 0. Te vingute juba selle kallal, kui ma puudun. See pole teie asi. Kas ma pean teile tõesti oma minevikust rääkima? Teate, pole tuju. Sitt minevik oli, mis teha. Teie oma minu oma kõrval on arvatavasti lillepidu. Nähes juba teie käitumisest. Lõpetage ära siis see. Aitäh :)
Ja mis veel ? Ahso, olen lugenud läbi paar huvitavat blogi, ja saanud teada palju südant murdvaid asju mu minevikust. Kallid inimesed, ma ei salli valesid, võltsi ja nõmetsemisi. Olge ausad. Ning valed ei vii kuhugi.
Mis minevikus, see minevikus, see ei puuduta enam mu tulevikku ja see ei puuduta ka enam mu olevikku. Seega, inimesed,mis iganes minevikus te mulle teinud, see on vaikuses nüüd, kuid ma ei unusta neid asju,mitte kunagi.
Mis minevikus, see minevikus, see ei puuduta enam mu tulevikku ja see ei puuduta ka enam mu olevikku. Seega, inimesed,mis iganes minevikus te mulle teinud, see on vaikuses nüüd, kuid ma ei unusta neid asju,mitte kunagi.
Hoidke end.
K.
Subscribe to:
Posts (Atom)
