Heips.
mapole kirjutanud jälle mõnda aega, sest kui aus olla, pole mul ei viitsimist ega ka ideid.
no, olgu. kirjutan miskit mis mu elus mõnda aega on toimunud.
Alustame siis...
Algatuseks see, et mu pere elu hakkab lõpuks paika minema, kuid see tähendab ka seda, et minu selga kasvab rohkem vastutust kui varem. On see hea või halb, ei tea. Kolime ära praegusest kohast kas Tallinna või Sakku kuskile keskele. Ma pigem eelistaks Sakut, sest praegu mul siin kool pooleli, paar paremat head sõpra ja ka kõik on tuttav ja hea. Tallinn on liiga... enesekeskne linn.
Kõige esimene variant oleks muidugi Tartu. Seal on ju enamuse mu sõpradest, seal on parimad koolid, seal on Merilin ja mis kõige tähtsam- Seal on Allan.
Olen mõelnud, et vaatamata sellele, mis kõik meil minevikus on olnud( ja uskuge mind, see on olnud minu jaoks väga karm, kuid ma olen tugev) oleme püsima jäänud ja võibolla isegi midagi reaalsemat loonud. Ma ei kujutaks tegelikult enam elu ilma temata ette. See on liiga ebareaalne. Aga ma olen suurepäraselt õnnelik, et me koos oleme. + tal on kõige hämmastavam pere üldse! Seega Allaniga kaasas minu jaoks on veel hämmastavad inimesed minu ellu.
Tean, et neil oli algul minu kohta eelarvamusi, kõigil on. Kuid need muutuvad aja jooksul. Inimesed muutuvad olles teiste inimestega. Seega, loodan, et praeguseks on minust jäänud vaid head muljed. :) Sest ma armastan Allanit alati ja igavesti. :)
Nii, nüüd ma räägin veidike koolist.
Ma ei salli seda karvavõrdki. Olgu ma tunnistan,mulle meeldib tõesti õppida ja teada saada midagi, mis on mu eluks vajalik. Ja näiteks kirjandus on minu jaoks väga huvitavaks saanud. Kuid on asju mida annab Saku Gümnaasiumis soovida. Näiteks klassikaaslased. Kulla noored neiud. Näiteks Eva ja Riin. Ma tean, et teil on suurem komme kõiki taga rääkida, kes teile ei meeldi, näiteks mina, Julia, Anni ja Kelli. Võibolla on mõned ohvrid veel. Mul on teist siiralt kahju, et te arvate endast igast asju. Te ei meeldi mulle ja oleks aeg taibata, et me oleme 10ndas klassis mitte 8ndas. Seega, teie käitumine inglise keele tunnis oli häbistav. Aga noh, see teie enda asi. Ja Kelli kleit jätke ka rahule, nagu ta teile enam midagi teinud oleks. Kasvage suureks ometi. Kõik ei käi ümber teie. Ja te tõesti ei meeldi kõigile. Eriti loll on see, et te räägite minu nina all Juliast või Kellist taga, teades, et ma nendega suhtlen. Puhta idiootsus. Teadke, et mul on üli suva kui te seda nüüd loete. Ja mul on üli suva kui te naerate. Ma avaldan oma arvamust ja teadke, et minul teie vastu mingi austus on 0. Te vingute juba selle kallal, kui ma puudun. See pole teie asi. Kas ma pean teile tõesti oma minevikust rääkima? Teate, pole tuju. Sitt minevik oli, mis teha. Teie oma minu oma kõrval on arvatavasti lillepidu. Nähes juba teie käitumisest. Lõpetage ära siis see. Aitäh :)
Ja mis veel ? Ahso, olen lugenud läbi paar huvitavat blogi, ja saanud teada palju südant murdvaid asju mu minevikust. Kallid inimesed, ma ei salli valesid, võltsi ja nõmetsemisi. Olge ausad. Ning valed ei vii kuhugi.
Mis minevikus, see minevikus, see ei puuduta enam mu tulevikku ja see ei puuduta ka enam mu olevikku. Seega, inimesed,mis iganes minevikus te mulle teinud, see on vaikuses nüüd, kuid ma ei unusta neid asju,mitte kunagi.
Mis minevikus, see minevikus, see ei puuduta enam mu tulevikku ja see ei puuduta ka enam mu olevikku. Seega, inimesed,mis iganes minevikus te mulle teinud, see on vaikuses nüüd, kuid ma ei unusta neid asju,mitte kunagi.
Hoidke end.
K.
No comments:
Post a Comment