Võtsin kätte end jälle.Kirjutan midagi mis kohutavalt südamel ikka veel on. See draama mis mu elus just toimunud. Koolis toimunud. See minu Eva, Riinu ja kes teab võibolla ka rohkema vahel, on mu nii masendusse pannud. Nii tühjaks pumbanud. Ma ei tea kuidas või miks ma vastu pean. Ma ei suuda nende inimestega ühes koolis olla, veel hullem, ühes klassis. Natuke, et teid kurssi viia mis toimub...
minu lause facebookis :
Arusaadav on see, et te pole ülesaanud oma mingitest tujudest. Et teil on ikka veel vajadus taga rääkida ja muud jama ajada. Saage aru, te olete juba peaaegu, et 17. Käituge vastavalt. Saage üle ja ärge rääkige taga või ärge pöörake nii suurt tähelepanu, mida teised teevad. + Kahju, et te arvate mõne suhtest nii, et oma armastust väljendada ei tohi. Ärge siis imestage, kui te endale kedagi ei leia.Sain Riinult vastuseks midagi taolist et : reaalsusest ikka mööda ei räägiks, või, et endasugusest ikka ei räägiks.
See peale tekkis mul talle küsimus:
kuidas ma endast mööda räägin või mis teeb mind sinusuguseks? Mida ma olen sulle nagu otseselt teinud? Sa tuled ja räägid kõigest ja kõigist Evaga taga.
Toon näiteks paar asja:
Kehalise tund. Tüdrukud riietavad. Juliat ei ole kohal. Küsimus: '' kus on julia?''
Eva vastus: '' rase''
nali missugune vmis?
näide 2 :
Käsitöö tund. Tüdrukud teevad kleiti. Eva valis just Kelli oma, see keda ta vihkab, see kes on minu üks parimatest sõbrannadest. Eva lause : '' lõikaks mööda, teeks koledaks.''
Rebecca tuleb juurde... Eva küsib õpetajalt kas see peabki nii suur jääma. Õpetaja vastas, et need pesus tõmbavad kokku. Rebecca see peale : '' Aga kelli ongi suuremat kasvu ju'', Eva lisab:'' Jaa, teeks lõhiku ja paar auku ka kõhu juurde''
Teate ka kui võltsid te olete? Kui palju piina te tegelikult teistele toote? Oma idiootsustega..
kool on õppimiseks. Kool peaks olema koht kus on hea õppida, teine kodu pmst. No, ja minu jaoks on koht, kus ma ei saa õppida, sest mõnel on tunnis vaja häälitseda, kõike kommenteerida ja vinguda. Lisaks vabandus : '' AGA ME OLEME JU PRAKTILINE KLASS''
teate, fuck you all with that sentence. FUCK YOU . FUCK YOU. Te ei tea kuidas ma teie pärast kooli vihkan. Ma lihtsalt ei tahagi sinna tulla just see pärast et teil on koguaeg ütlemist, mis mu imeilusa päeva ka ära rikuks. Ma loodan, et saan teist pea lahti. Pealegi, see, et me praktilised oleme, ei tähenda, et me ei pea õppima?! idioodid olete või mis teil viga on?! Kas on vaja iga fucking IGA fucking tund mängida numbrimängu?! Või kui keegi klassi ees laulab, teha mingeid mõnitavaid lolle häälitsusi. Ma loodan, et te tõesti oma elus läbi kukute. Te pole elu näinudki, kui teile kõik nii palju nalja pakub. Kui teid häirib, et mõni avalikult oma armastust avaldab. No tõsiselt?! ARE FUCKING SERIOUS?!
Need on lihstalt tunded mu klassi kohta. Nii närvi ajab.Maha matab kõik mu positiivsed mõtted. Lisaks sellele, nad pole ju ainsad. Kõik muutuvad. Ka mina. Mina omast arust olen paremuse poole muutunud, sest ma tõesti pingutan, et hakkama saada. Läbi murda kõikidest hirmudest mis tekkisid minu minevikus...
Mu minevik...
Isa peksis mind kui olin kahe aastane. Mu kasuvanaisa kasutas mind seksuaalselt ära. Ma ei saanud inimesi usaldada, sest pidevalt mulle valetati. Ma nägin pidevalt kuidas mu ema haiget sai tänu oma uuele mehele. Ta pettis teda. Ta mängis maha meie rahad. Me elasime vahest vaesuses. Ma elasin vaesuses. Valus. Mis lõpuks viis enesevigastamisele. Mul on endiselt veel järgi pisikesed haavad kätel. Ja alati haavad südames. Alati need mälestused. Alati kartus inimeste usalduse vastu. Ma kardan. Kuid ma võtan kõik riskid. Kõik hirmud ja vallutan nad. Ma olen valmis rohkemaks kui te teate. Te ei kujuta ettegi mis mõtetega ma tegelikult iga päev kooli tulen, millistega seal olen, millistega koju lähen. Millistega olen kodus.
Palun lõpetage see draama. Tahan puhata. Tahan olla lõpuks õnnelik...
Tahan kooli nagu on Allanil ja Merilinil. Õpetajad on normaalsed. Oma taseme kohased. Õpetavad. Õpilased ei kakle. Pole sellist draamat nagu on mul. Palunpalunpalun. ma niii tahan ära Saku gümnaasiumist. Tahan ära Tallinnast. Palunpalunpalun.
Ma ei suuda enam...
enne kui see mind täielikult maha murrab...
hoidke end, ja kaitske end selliste võltside eest. Kaitske end ja neid keda armastate...
kunagi ei või teada missugune inimene teie ellu võib tulla, nii, et nende võlts teid maha murrab...
No comments:
Post a Comment