Täna siis oli teine päev uues koolis, mis polnud enam nii hull.
Meil oli matemaatika töö, milles arvatavasti läbi kukkusin. Kurb samas, tahaks osata ju.
Homme on eesti keeles astmevahelduse töö, loodetavasti läheb hästi:)
Praegu pole enam nii kurb olla, aga siiski ma tean mida tahan! Olen rohkem harjunud ja see teeb asja paremaks. Minu mõtted on siiski vabamal ajal koguaeg Tartu ja Allani peal. Töö ja tundide ajal, tuleb keskenduda tundidele.
Homme ellerheina proov ka, ja ma üldse ei viitsi sinna minna. See nii haigelt väsitav ja ajab pea valutama. Samas ma ei saa öelda emale, et ma ei taha seal käia. Ta koheselt pettub minus ja süüdistab umbes selles Allani ja minu suhet. Ma võin tõestada, et juba enne ma ei tahtnud seal olla. Lihtsalt ei julgenud seda öelda. Ega sinna väga tagasigi ei tahtnud minna. Ainult ema rõõmuks suht:/
Ega mul väga palju seekord rääkida polegi. Koguaeg ootan kevadet ja suve. Tahaks juba sooje ilme ja mõnusaid väljaskäimisi. Eks siis elu lõbusamaks läheb. Mnja, ja ikka ikka ikka. Ma tahan Tartu, ja miski ei tohi mind takistada, mitte miski!!! :D
Uhm, pean see nädal lugema ''Hamleti''läbi, ja siis mingi... ajaloos mingi raamatu.
Ja siis...
ma pean nädalavahetusel joonistama jälle veidi, õpin matat palju palju, sest parandama pean, siis veel füüsikat kuna teisipäeval töö ja mm, mdeagi. Ma ei käi eriti väljas:D Talvel pointless.
Päev 3. Tee mida hing ihaldab, üks elu meile antud, tuleb seda kasutada ja sellest võimalikult palju rõõmu tunda!
Ahjaaa! Palju Õnne veelkord sünnipäevaks, Allani emale! :3
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment