Kallis Allan.
Oleme praeguseks olnud koos aasta ja kolm kuud ning teatud päevad peale.
Sa oled teinud mu elu ilusaks ja vaatamata neile pisaratele mis olen valanud, tean, et see on kõike väärt olnud ja ma ei kahetse midagi.
Mäletan meie kõiki ilusaid aegu. Nagu näiteks algusest peale. Tulid esimest korda minu juurde. Mäletan kuidas sulle kaela hüppasin ja kallistasin nii hästi kui suutsin. Liikusime meie poole ja mu peas käis koguaeg mõte võtta su käest kinni ja panna pea su õlale, kuid tol hetkel, ma lihstalt ei julgenud. Kui minu juures olime, vaatasime koos filme ja olime pool ööd üleval. Nägin su tõelisi tundeid ja sain sinu jaoks toeks olla. Siis tundsin, et olen taaskord, aga rohkem kui varem armunud. Tahtsin pugeda su kaissu, sind suudelda ja ma ei kujuta ette mida kõike veel. Ma lihtsalt tundsin, et võin sind usaldada. Su puudutus oli pehme, õrn ja nii kaitsev.
Ja teadsin, et pean su omale saama. Nii tegingi, tegin su minu omaks.
Need esimesed jõulud sinu juures, su perega, oli minu jaoks veidike hirmus. Uus pere, uued inimesed ja nii. Kuid praeguseks olen saanud juurde veel Sinuga, su ülimalt armsa pere, ülimalt head inimesed. Ma ei oskakski tahta paremat.
Mäletan kui mind lumme lükkasid, tõid teed ja piparkooke. Hoolitsesid minu eest, nagu oleksin mingi õrn ese, mis ei tohi katki minna. See pani mind veel rohkem ja rohkem sind armastama. Ja see, mis juhtus tol ajal. Kuidas saaks seda unustada?
Ja nii edasi,meie suhe arenes. Väga suurte raskustega. Väga paljude muredega ja ka tülidega. Kuid kuhu me praegu oleme jõudnud, üle nende probleemide on vapustav.
Ma pean tunnistama. Pole ühtegi poissi nii siirast südamest nii palju armastanud. Ma pole eales tundnud midagi sellist, mida tunnen sinu vastu. Sa paned mu tundma hoopis teisiti.
Kaitstuna, õnnelikuna... oeh oleks vaid piisavalt ilusaid sõnu.
Ja suve mäletad? Need kaks nädalat koos, kahekesi. Minu meelest armas aeg. Mäletad neid torme? Ja siis seda soojust? Ja pidevat icetea peach i ostmist ? Ja siis hehhe, seda mängu noh. Mul ei tule nimi meelde. Ahjaa, flyff. Mul on siiani see heli peas. Tead,kui aus olla, see oli mu elu üks kõige paremaid suvesid. Palun teeme nii, et see suvi tuleb veel parem! Lihtsalt, ma tunnen, et me peame veel koos igast asju tegema. Ohjaa.
Ja siis suve lõpp. Ma ei unusta eal, kuidas mu ära saatsid, ja viimasel hetkel haarasid käest, tõmbasid enda vastu ja suudlesid. Kui aus olla, olin alati unistanud, et poiss minu käest kinni haaraks ja suudleks mind, järsult ja üllatuslikult. See on justkui, et :'' Kallis, ära mine, jää siia''
Oeh, igatsen Sind, tead? Igatsen sind ikka meeletult! Ei jõua äragi oodata, kuna me näeme. Kallistan, kaisutan, paitan, musitan, suudlen, silitan ja kõike veel, et sulle näidata, et Sind, kallis, üle kõige ja kõigi siin maailmas armastan. Ja ükspäev, üks ilus päev, ma saadan sulle midagi väga ilusat.
Tuleb vaid oodata.
Jah, olen õnnelik ja seda just Sinuga!
Kallis,kahjuks ma ei saa öelda sulle kui väga sind armastan, sest teen palju rohkematki veel. Pole piisavalt sõnu ja pole ka piisavalt tegusid, et seda sulle öelda või näidata, kuid ma luban, et annan oma parima, et saaksid tunda oma elus, et sul on olnud, keegi kes sind väga armastab ja keegi, kes on su elus olnud väga eriline!
No comments:
Post a Comment