Never again

Praegu vaatan taaskord oma elu üle. Ma olen totaalselt teine inimene selle poolest, et mu muusika maitse on muutunud, stiil veidi, mõtlemine ja huvialad.
Teada on, et tegelen anime ja mangaga palju ja ka tänu sellele on mu muusika maitse muutnud ja ka stiilitunnetus.
Aga mida ma ei tee, on see, et ma ei vaheta neid sõpru välja, kes minu jaoks on koguaeg olemas olnud. Keda olen saanud usaldada ja ma pole pidanud neis pettuma.
Olen elu jooksul nii palju halba ja võltsi näinud, et igasugune usaldus puudus, aga te, mu sõbrad, suudate mind panna nägema teiste värvide alt.
Tänu ka sellele, et Allan mu ellu tuli, on palju muutunud. Ja ma pole üks neist tüdrukutest, kes oma sõbrannadega enam üldse väljas ei käi, sest tal on poiss. Eii, mitte sugugi. Mu kallis poiss teab, et mul on ka omad huvialad ja me lepime omavaheliste huvidega. Tal omad, mul omad. Armastame üksteist ikka.
Me oleme küll väga palju erinevad, aga on ka väga palju mis meis on ühesugust. Aga nagu öeldakse, vastandid tõmbuvad. Onju?
No ühesõnaga, ma ei jõua ära oodata vaheaegasid ja sooje ilme, et minna välja ja lõbutseda!