Pea meeletult valutab ja ma ei suuda enam mõelda. Olemine on jama ja mdea. Üldse pask on. Vabandust väljenduse eest, aga mul on suht suva.
Aitäh kõikidele sõpradele kes on mu ära unustanud ja mu elust välja astunud. See on teist väga armas. Näen kohe kui ''olemas'' te minu jaoks tegelikult olite.
Minust on saanud nüüdseks mingi pahur, külm ja pohhuistlik inimene. Ma lihtsalt ei viitsi mõelda enam. Pange mu süda käima jälle, kui oskate. Süda on küll üsna välja surnud praegu. Külm koht kus olla.
Ma ei viitsi mõelda, ei viitsi olla ja ei viitsi ka vaeva näha. Mõttetu. Tegutsege ise, kui tahate.
Elan iga päev oma peavaluga, mis on juba harjumuseks muutunud. Pidevalt tablettide võtmine ja rahustite söömine. Elu on ilus.
Olgu, ma ei saa öelda, et ei hooli enam üldse. Muidui hoolin nendest, kes minu jaoks on olemas. Hoolin ka tegelikult veel nendest, kes ära on läinud, sest nad teevad mulle haiget. Aga ma olen külm, vaikne ja üsna õel. Minu naljad on õelad ja vahel vastikud ja võivad teie tuju halvaks teha. Aga ma olen teile praeguseks selgitanud mis mind selliseks tegi. Elustage vana mina, kui oskate.
Old me is dead&gone.
''I adore your lies, honey.''
tean mida tunned
ReplyDelete