Take back every word I said

Tuju pole. Suva on kõigest. Pea valutab. Lontrus olen. Ülehomme on kool. Pask hakkab jälle pihta. 


Kõik on täna kuskil ära. Meh. Või on enamustel masendus. Ega mul endal oli ka mingi hetk, aga siis võtsin rahusti sisse ja nüüd on pohhui. 
Kõik jah, naudivad veel vaheaega. Vajan kohveiini.


M, kusjuures, mul on suurepärased ideed joonistamiseks. Eks tuleb need ka kord täide viia. Siis näete. Kannatust. Tegelikult ma võiks blogisse midagi targemat kirjutada, aga mul on viimasel ajal pea nii tühi kui võimalik, so fuck that. 

Hakkasin venitama ka. Praegu on 0,4 cm. Tahaks saada 0,5 - 1 cm. Eks näis.




Magama ma ka ei kavatse minna. Mõttetu tegevus. Nii palju paremaid ja targemaid asju saab teha magamise ajal ju.


Tegelikult ma veel pingutan. Pingutan enda nimel. Pingutan, et kolida tartu oma sõpradele lähemale. Pingutan, et tõestada endale. Pingutan, et olla õnnelik. Pingutan selle nimel, et mul oleks hea.


Haridusega on tegelikult üks naljakas asi. Sa võid olla küll kõrgharidusega, ülikoolist tulnud. Kuid sa võid ikka lõpetada poemüüjana kui sulle tööd ei leidu.Aga need näiteks, kes on oma põhikooli haridusega, kellel on motivatsiooni ja jõudu millegi nimel pingutada, võivad olla ka väga suure äri juhtijad, ja õpivad juba sellest midagi. Imelik, eks ole?


Tahaks suve juba. Tahaks Tartu. Tahaks Pärnu. Tahaks Põlva...
Meow.






Fuckfuckfuckfuck.

Tõesti, mis sai sellest vanast minast? Kas tõesti oligi tema aeg minna? Või olen muutunud lihtsalt? Ma ei tea. Kuid mingilmääral meeldib mulle mu uus mina. Lisada veel rohkem veidike enesekindlust ja jõudu, olen vopa, kohe parem.
Enesekindluse puudus on nõrkus. Miski vaevab hinge. Miski närib sees. Närib su hinge seest välja.

Tundub, et mu blogilugejatel veab täna. On midagi lugeda...
Tegelikult, te võiksite kasvõi mulle formspringi kirjutada teemasid, millest kirjutada. Palun?




Aa, nüüd, sellega seoses. Mul tuli meelde just, et mulle tuli formspringi küsimus, kas sa armastad mind tõeliselt? 
Ei, ma ei armasta kedagi. Minu armastus on otsas. Ma hoolin väga. 
Armastus on mingi ära lällatud sõna mida igaüks kasutab. Sellel pole mittemingit erilist tähendust enam..
Seda ütlevad sõbrad omavahel. Tuttavad omavahel.
No, on see siis erilisus?
Mina ei tea. Ei huvita. Ei taha mõelda sellisest asjast, nagu on armastus. Tean, et see teeb haiget ja võtab palju riski. Paneb su sees veidralt tundma ja palju pettuma.


See lause ' ma armastan sind ' , see ei ole enam see, mis ta oli varem.

Kevad, tule siia. Ootan Sind. Tee mu sisemus soojaks. Pane mu nägu naeratama. Paita mu silmi, mu pead, mu juukseid. Kevad, too endaga kaasa ilusaid asju. Too endaga kaasa elujõudu. Kevad, tee ruttu. Hakkan hävinema. Ootan...






Olgu, lähen võtan omale kohvi. Hakkan lugema. Loen seda raamatut veel. Mõttetu oleks praegu magada.








Practice makes perfect...