YayBlogger.com
BLOGGER TEMPLATES

C

Valdav tunne hetkel on jama.
Pisarad kipuvad ja tikuvad aina silma.
Üks jama asi juhtub, tuleb kõik ülejäänud meelde.
Tuleb meelde see kui tähtsusetu olen aastaid olnud. Juba sellest ajast peati kui sündisin, sest kui oleksin olnud tähtis, poleks mulle peksa antud, poleks mind lihtsalt käest antud, poleks mind ära kasutatud, poleks minu hingega mängitud, poleks mulle nuga selga löödud.
Kõik need sõbrad, kes mulle noa selga lõid.
Mu isa kes pole aastaid minust huvi tundud ja ainult siis tundis huvi, kui rahaga oli mingi asi seotud.
On raha tähtsam kui mina? - järelikult.
Mulle on jäänud meeletult vähe inimesi keda üldse usaldan. Ma ei julge lasta inimesi oma hingele ligi, veel vähem endale ligi.
Silmad on rasked, hingamine aeglane.
Olemine aga imelik. Vahel kadus nagu reaalsus taju.

Muudkui mõtlen, et mis võiks olla natukenegi teisiti.

nii paljud kurdavad oma elu üle, tegelikult pole elu näinudki.
Nii paljud kurdavad, et raske on, kuigi ainsad raskused on see, et pole kaaslast ja koolis ei lähe.
Koolis saab pingutada, ja kui ei saa, tuleb võtta vaimne puhkus, endaga asjad selgeks teha.
Ja kõik leiavad kord kaaslase, ise asi, kelle sa valid, sest tegelikult sellest sõltub väga palju kuidas sa edaspidiselt teistesse suhtud. Saad haiget, kõrvetada, põletada lausa, siis sa ei julge usalda, austada ega midagi sellega seotud.
Sul on suva, sul on ükskõik, sest sa ei julge haiget saada, sa ei taha haiget saada.
Siiski südant ei saa sundida.
Kuid tuleks teist ka austada.
Pole mõttet haiget teha, kui sa inimese vastu midagi ei tunne, ja tema su vastu tunneb, siis pole mõttet mängida, et tunned, see tekitab just rohkem tundeid teiselpool ja see tähendab seda, et teine pingutab ja siis kui ütled talle lõpuks tõe, siis on see valusam, kui oli enne.
Seega tuleb ettevaatlik olla oma tegudega. Siiski võiks ju austada teise tundeid.
Ja kui tõesti tunned, et sa ei saa muud moodi, lihstalt lülita end tema elust välja.
Siis on tal endal natuke teisiti.

Kui ei suuda sõbrad olla, ikka midagi üritavad, siis pole ka mõttet.


Oeh, kui väsinud olen ma jamadest. Kui väsinud olen ma oma jõuetusest.
Oma motivatsiooni puudusest.
Elust väsinud? Ei, mulle üks on antud ja kui ütlen, et sellest olen väsinud, ei vääri ma ka elu.


olen väsinud olemast mõttetu, lootusetu, tähtsusetu olend.

1 inimene nende kõikide inimeste seas. Üksainus mina.
Sünnime üksi, elame üksi, sureme üksi. nii kord lood on.


Lihtsalt eluteed on vahel teistmoodi kui teistel. Inimesed on ka tegelikult erinevad.



Olen liiga väsinud oma muredest. Ja ikka nad aina painavad mu pead. Ikka ja aina tahab mu käsi haarata millegi järgi, mis peataks need mõtted.


On keegi, kes mind vastu aitab ? Palun..
On keegi, kes minu ka lõpuks õnnelikuks suudab teha?

Playradioplay - see you soon

kuulake seda lugu, pange silmad kinni, laske värskel õhul enda hinge puhastada ja vabastada.

No comments:

Post a Comment