Praegu valdab mind tunne, et ma lihtsalt ei jaksa inimestega suhelda. Algul nagu ootasin, et võtaksid ühendust, nüüd lihtsalt ei jaksa. Kõikidel on mingid ootused kõikide puhul. Puhas jama.
Armastuse jama ärge ka mulle ajama tulge. Mind ei huvita.
Ärge ajage mulle igast mõttetut pläma, sest ma ei viitsi kuulata.
Tahan puhata. Mõtted selgeks saada.
Küsite kas tunnen midagi? Ei, mitte midagi ei tunne. Ei ole kurb, ei ole rõõmus. Pole halb, pole hea. Mitte midagi pole. Lihtsalt hingan ja vaatan kuidas oma senise eluga hakkama saan.
Silme eest võtab mustaks hetkel. Loodan, et see on vaid hetkeline tujutus, sest ma tõesti ei viitsi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment